Üks ütleb endale pea iga päev: “Ei viitsi täna jooksma minna, logeleda on mõnus, paras stress ka kogu aeg, nii et võiks ennast natukenegi millegi heaga (loe: koogiga) hellitada.” Teine ütleb: “Olen alati võinud kõike süüa, sporti pole ma kunagi armastanud. Tõsi, pärast teist last ei taha beebikilod kahaneda.” Mõlemat ühendab tõdemus, et nende keha ei meeldi neile enam, sest nad on ülekaalulised. Ebamugavust tekitab seegi, et teatud igapäevatoimetusi on raske teha.

Siret (37) on lühikest kasvu (160 cm) ning kaalus oma tulevase abikaasaga kohtumise ajal ja enne laste saamist 54 kilo. Pärast viimase lapse sünnitamist tõusis kaal 74 kiloni ja tekkisid terviseprobleemid. Siret asus kaalu langetama, mis oli alguses väga motiveeriv tegevus – kilode kadudes ei läinud trepist üles minnes enam silme eest mustaks ja sai taas vabalt hingata. Aasta möödudes kaalus ta juba 58 kg ja oli ise sellega väga rahul. Ta elas liikuvat elu ja käis trennis, kuni läks stressirikkale tööle, kus tulemuste saavutamiseks pidi väga palju pingutama. Vaimse vormi hoidmiseks kulus tal tööpäeva jooksul vahel kott kommi.

Kolme kuuga lisandus kümme kilo nagu iseenesest. Taas kaalu kallal pusides on Siret suutnud jõuda viie kilo kaugusele eesmärgist ehk 58 kilost. Naine tunnistab, et just viimane ots on päris raske. Ta saab aru, et peaks toitumiskava järgima ja leidma aega spordi jaoks, aga tal on väga palju lähetusi ja õhtuseid üritusi. Isegi kui ta päeval suudab enesekindlaks jääda, kaalub emotsioon, mis ta saab sõpradega veini juues, kogu askeetluse üles. Lisaks keeldub ülejäänud pere pidevalt soolata keedukana ja 0,5% kohupiima söömast. Ega ta isegi pole vaimustuses, et sidrun on enam-vähem ainuke maitsenüanss, mida ta endale lubada tohib. Siret on jõudnud punkti, kus kaal püsib stabiilne, aga alla enam ei lähe. Mees ei rõõmusta, lapsed patsutavad kõhtu: “Emme paks!” Kahjuks peab kappi uusi riideid varuma, sest vanad ei lähe selga. “Võib-olla kui kaks nädalat spetsiaalses laagris olla, saaks eesmärgi täidetud, aga praeguse elustiili juures tuleks pärast ikka igapäevaelu peale,” arutleb Siret.