Teedu lapsepõlv möödus veel nõukaajal, kui valitses hoopis teistsugune mentaliteet: inimestel oli suhtumine, et ilma surmahirmuta pole mõtet arsti tülitama minna. “Kui emal või isal oli mingi tervisemure, siis nad ei läinud kohe arsti juurde – et küll läheb üle. Ei saanud ma lapsena aru, miks peab pikalt kodus piinlema, enne kui arstile helistada võib.” Tänapäeval lähevad mõned jälle EMOsse isegi puuki või pindu eemaldama. Sellised äärmused tunduvad Teedule liiast. Selge, et tuleb abi otsida, kui halb enesetunne pikemalt püsib ja kodune ravimtee joomine ei aita. Samas ei ole vaja noorel inimesel, kellel tervisemuresid pole, ilmaasjata ka arsti vahet käia. “Profülaktiline vajadus tekib ehk 50-le lähenedes… nii minu eas,” arvab Teet.

15 aastat terviseauditeid läbi viinud Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) sisekliiniku ravikvaliteedi juht kardioloog Ene Mäeots ütleb, et kui 45aastane tunneb end hästi, siis võib terviseauditi tulemus olla hea, ent arst leiab kindlasti mõned soovitused, kuidas tervist veelgi tugevdada ja töövõimet parandada. “Pärast 55. eluaastat oleks aga mõistlik end iga kahe-kolme aasta tagant kontrollida. Ka ei tohiks alahinnata stressi ja depressiooni rolli haiguste tekkimisel,” ütleb arst.

Teet meenutab, et oli siis 38aastane, kui pani tähele teavitustööd meeste tervise vallas. Et kuidas elustiil (napsutamine, suitsetamine, ületöötamine) mõjutab südame­haiguste ohtu ja et eesnäärmekontrollis tuleks pärast 40. eluaastat käia iga viie aasta tagant. “Eriti selgelt jõudsid sellised signaalid minuni siis, kui hakkasime Kristjaniga tegema saadet meeste tervisest. “Kaks kanget” alapealkirjaga “Haiged mehed” keskendus meeste terviseriskidele, mis kaasnevad vanuse ja elustiiliga. Saade rääkis ka sellest, et eriti just mehed ei taha minna arsti juurde enne, kui on juba liiga hilja. Varajases keskeas tuntakse end sageli väga elujõulisena ja võetakse sportides liiga suuri eesmärke. “Üsna sagedasti hakatakse “lambist” maratone jooksma, triatloni või kümnevõistlust harrastama,” räägib Teet.