Patsiendid vahest siiski paremad pole, võttes arvesse, et soomlaste keskmised tervisehädad on üsna sarnased eestlaste omadega. Pealegi pole sugugi kõik Soome patsiendid Eesti arstidega lõpuni rahul. Peamine etteheide on, et osa neist ei oska piisaval tasemel soome keelt. Ravi toimib ju siiski kõige paremini, kui arsti ja patsiendi vahel on usalduslik side, mis teeb keeleoskusest arsti jaoks vähemalt sama olulise töövahendi, kui on oskus pimesoolepõletikku diagnoosida.

Viimasel ajal on aga hakanud ilmnema, et Soome paradiisi on Eesti arstide jaoks sisse vingerdanud mõned maod. Ühe sellise tõstis rambivalgusse Soome rahvusringhääling, avaldades augusti alguses mitu lugu patsientidega jämedalt käitunud, nende peale karjunud ja ühe neist koguni kuradile saatnud arstidest (selguse mõttes olgu öeldud, et arstide rahvust polnud mainitud). Asja uurima hakates selgus, et sääraste juhtumite sagenemise oluline põhjus on arstide ülekoormus.

Kusjuures sugugi alati pole tegu peale­sunnitud ülekoormusega. Harvad pole ka juhud, mil arsti, eriti renditööjõuna tegutseva meediku enda soov on teha võimalikult palju tunde korraga. Soome arstide liidu tegevjuht Kati Myllymäki on rääkinud, kuidas ta ise juhtivarstina töötades pidi nii mõnegi renditava kolleegi valvetunde piirama. Ise nood seda ei teinud, aga Myllymäki peab pikkade vahetuste tegemist vastutustundetuks.