“Sa ei kujuta ette, mida kõike ma oma ellu võlunud olen!” Jäin bussis uudishimulikult kuulama kahe sõbranna jutukatket. “Mismoodi?” – “Teetatervendamisega.” Koju jõudes guugeldasin, sest hing ei andnud rahu. Tegemist on meetodiga, mis kasutab tervendamisel aju teeta­laineid. Et asi selgem saaks, seadsin sammud teetatervendamise Eestisse tooja, psühholoogi ning litsentsiga teetatervendaja ja -õpetaja Tiia Lõokese juurde.

Tiia pani mu kõigepealt enda vastu istuma ja uuris, kas mul on mingeid terviseprobleeme, sasipuntras suhteid, unistusi või asju, mis ei laabu nii, et hingel hea oleks. See võis olla midagi suurt või ka täiesti igapäevast, mida ma paremaks tahaksin muuta. Märksõnad mu jutust välja noppinud, palus Tiia mul panna kokku pöidla ja nimetissõrme ning öelda kolm korda jah, seejärel ei. Samal ajal püüdis ta mu sõrmi lahti sikutada. “Lihastest näitab su uskumusi. Mõistuse tasandil võid sa arvata üht, keha aga näidata vastupidist. Surve peab olema paras, ei väga lõtv ega ka väga tugev. Ütle: ma olen Pariisis, ma olen Tallinnas. Ma olen koer, ma olen inimene. Ma olen naine, ma olen mees.” See­järel panin silmad kinni, tegin paar sügavat ja rahulikku hingetõmmet, Tiia võttis mu mõlemad käed oma sõrmede vahele, et saaks tunda keha reageerimist, ning teetatervendamise seanss algas.

Hetkega õilsaks


Mida me tegime? Läksime teetatasandile, et leida üles mind piiravad uskumused ning need siis eemaldada, tühistada ja uutega asendada. Teetatervendamisel tuleb ära võttes alati panna asemele mingi positiivne uskumus või tunne või laadida alla universumi kõrgeimat vibratsiooni – tingimusteta armastust. Madalaim muide on hirm.