1. Kõrvetised on üks reflukshaiguse sümptomeid. See tähendab, et maohape kerkib maolukust mööda, tagasi söögitorusse, nagu vesi mullitab kraani­kausis, kui äravoolutoru on ummistunud. Inimestel, kel on suus vähe sülge, on suurem tõenäosus refluksi tekkeks, sest sülg sisaldab hapet neutraliseerivaid aineid.

2. Kel on astma, sel on tihti ka reflukshaigus. Pole selge, kas astma on põhjus või tagajärg. Teinekord astma taandub, kui reflukshaigust ravida.

3. Kuigi kõrvetised on tüütud, saab enamik nendega hakkama. Samas on neidki, kellel happelised kõrvetised mõjutavad tugevalt elu­kvaliteeti. Eriti ebameeldivad on kõrvetised öösiti, häirides und ja toimetulekut järgmisel päeval.

4. Huvitaval kombel on olemas ka kõrvetisi, mis ei teki maohappe tagasitungist söögitorru. Samuti pole seedetraktis muutusi, mis refluksi esile kutsuda võiksid, ometi vaevavad kõrvetised ja klombitunne neelamisel. Võimalik, et arst diagnoosib sellisel juhul funktsionaalsed kõrvetised.

5. Küllalt tavalised on kõrvetised raseduse ajal. Põhjustajaks on hormoon progesteroon, mille suurenenud tase organismis lõõgastab maoluku lihaseid.