“Süda hakkas suvalisel hetkel hirmsasti kloppima ja pulss kiirenes 240ni. Seda juhtus iga päev, vahel mitu korda päevas, nii trennis kui ka rahuolekus. Olin sellega lausa harjunud,” räägib Tanel. “Lihtsalt ühel hetkel tundsin, et põmm – pulss läheb üles, süda taob hirmsasti, hing kipub kinni jääma ja jõuetu on olla. Eluohtlik see olukord ei ole, lihtsalt häiriv.”

Millega oli siis tegu? Tanel ütleb, et see polnud otseselt südame­haigus, vaid kaasasündinud probleem – südame vere­ringes peaks sünnihetkel üks soon sulguma, kuid temal nii ei läinud. See oligi põhjuseks, miks süda kippus sageli rütmist välja minema.

Selliseid südamerütmihäireid saab kõrvaldada südame sondeerimisega ja 2009. aastal see protseduur Tanelile esimest korda tehtigi.

Valus, kuid tõhus protseduur

Tegemist ei ole klassikalise lõikusega, kus inimene narkoosiga uinutatakse ja rindkere avatakse. Sondeerimisel aetakse jalaarteri kaudu südamesse sondid ning kõrvetatakse ravi vajav veresoon kinni.

“See on kõige ebameeldivam protseduur, mis mulle kunagi tehtud on. Olin ärkvel, kui veresoont kõrvetati, kokku oma 15 korda, iga kord 5–6 sekundit. Väga-väga valus oli, mul hakkas valust juba pilt eest ära minema,” räägib Tanel.

Operatsioonist taastus toona 19aastane atleet paar nädalat ning üllatas kõiki peagi ligi
82 meetri pikkuse odakaarega. Järgmisel paaril aastal ei tulnud südame­viga enam meeldegi.
Tanel tegi usinasti trenni ja parandas tulemusi.

Kõik oli hästi kuni ühe õhtuni. Tanel oli oma tippvormis ning sama päeva hommikul tugevalt treeninud. Õhtul tegi veel kodus 50 kätekõverdust, kuni äkki tundis, et “mootor” jupsib – noore mehe süda läks nii kapitaalselt rütmist välja, et ta ei jõudnud püstigi seista.

“Roomasin trepist üles, et kiirabisse helistada. Ütlesin neile, et mul on süda rütmist väljas, ja nemad küsisid, et kuidas ma seda tean. Aga ma olen ju sportlane, harjunud oma südant jälgima... Igatahes viidi mind sireenide huilates haiglasse ja varsti teise haiglasse edasi.”