Tallinna Ülikooli meedia- ja kommunikatsiooniõppejõul Kaja Tamperel (55) avastati vererõhu­haigus 18 aastat tagasi. Toona 37aastasel Kajal olid töö juures pikalt hullumeelsed ajad, ta kirjutas ka doktoritööd ning väikesed lapsed vajasid tähelepanu.

“Tõbi lõi välja sellepärast, et ma ei osanud puhata ja mul oli väga stressirohke elu,” selgitab Kaja. “Vahetasin töökohta ja sellega kaasnes pingelangus – haigestusin südamelihasepõletikku ning siis jäi ka vererõhk kõrgeks.”

Küllap mängis oma osa ka see, et naine oli tollal väga suures ülekaalus. Kaja oli suvi läbi haige ning tema perearst Diana Ingerainen kirjutas talle välja ravimi, mis aitaks vererõhku kontrolli all hoida. Kaja võttis tablette pidevalt ja rohi mõjuski. Kui mõni päev jäi arstimi võtmine vahele, oli enesetunne kohe väga halb. “Nagu oleksid pilves või purjus, hästi teistmoodi olek,” kirjeldab ta.

Vererõhk läks normi

Kaja oli küll kaalukas, kuid oma olemisega rahul ega pidanud tegelikult tollal ka vererõhuhaigust suureks probleemiks. “Kaalulangetamisega on nii nagu vanainimese bussi aitamisega – kui ta ikka bussi peale minna ei taha, siis midagi teha ei saa,” sõnab Kaja. “Samamoodi ei ole abi kaalulangetamise loengutest, kui inimene oma suures kaalus ise probleemi ei näe.”

Kümme aastat pärast vererõhuhaiguse avastamist tehti Kajale maovähendusoperatsioon ja ta kaotas 70 kilo. Ka vererõhk alanes ning kuigi perearst soovitas ravimit edasi võtta, katsetas Kaja omal käel, mis juhtub siis, kui rohtu ei tarvita. Selgus, et midagi ei juhtu – vererõhk oli korras ka pärast tablettide ärajätmist. Perearsti juures kontrollis selgus samuti, et kõik on korras.