Jalgsi matkamine on demokraatlikem moodus seiklusretkedel käia ehk jõukohane enamikule, erinevalt tehnilisi oskusi nõudvast alpinismist või kõva võhma eeldavatest jalgrattareisidest. Trekingu seikluslikkus seisneb selles, et ööuni tuleb välja teenida matkates, ja enamasti võtabki see täiesti võhmale. Samas näed võluvaid maastikke, imelisi mägesid ning saad seigelda inimtühjades piirkondades, kus ühest asustatud punktist teise on mitme päeva teekond, või heita pilk aastasadu sama eluviisi harrastanud majapidamistele.

Tegu on siiski turismiga, kus hobuste-muulade või maastiku­autoga veetakse suurem osa matkajate pagasist ühest ööbimiskohast teise. Sellisele retkele ei tasu mõelda neil, kellele on telgis ööbimine ja kasinad pesemisvõimalused vastunäidustatud. Teisalt kuuluvad telkimisreisi algusse ja lõppu enamasti kõigi mugavustega mõnusad hotellitoad.

Leia sobiv reis

Minu tähelepanekud tuginevad mitmetele reisidele ning sõprade-sugulaste kogemustele. Märkimisväärseim matk oli mul tänavu mais Iraanis: matkasime üle Alborzi mäestiku Kaspia mere äärde. Gruusias olen korduvalt käinud ja seal ma matka­pisikuga nakatusingi. Mullu võtsime seal ette ambitsioonikama Atsunta kuru ületamise. Nii Iraani kui ka Gruusia matkal oli mitu telkimist, mõlemal korral üle 2700 meetri kõrgusel, kus osasid matkajaid kimbutas kõrgustõbi. Samas – kui üks raske öö ei sega sind toimimast, ei maksa lasta end sellel pidurdada. Süda saab kõrgel mägedes liikudes hea koormuse, nagu oleksid kardiotrennis, ning koju jõudes on su füüsiline vorm uuel tasemel.