Kõige värskemas rollis näeme Liinat Leelo Tungla autobiograafilistel romaanidel põhinevas filmis “Seltsimees laps”, mis jõuab kinolinale märtsis. Liina mängib seal väikese Leelo linnas elavat tädi, kes tüdrukut tihtipeale hoidis. 1950ndaid aastaid kujutavas filmis kaasalöömine pani Liina võrdlema praegust ja tollast elustiili. Kuigi tema lapsepõlv jääb 1980ndatesse, oli äratundmist nii mõneski kohas, eriti mis puudutab olmet. Kas või seda, kuidas inimesed ringi liikusid ja mida sõid.

“Meie peres polnud autot ja me kõndisime väga palju jala. Näiteks läksime bussijaamast Tondile, ei teagi, miks me trammiga ei sõitnud. Ma ei mäleta, et keegi minu lähikondsetest oleks teinud tol ajal trenni, mõelnud eriti toitumise peale või olnud ülekaaluline. Mõni toitumisnõustaja saaks ilmselt šoki sellest, mida söödi – praekartuleid, makarone, sousti. Salatist ei teatud eriti midagi,” räägib ta. “Minu ema Helgi Sallo töö oli emotsionaalselt ja füüsiliselt nii nõudlik, et tal ei olnud vaja sporti teha. Mina mängisin klaverit ja püüdsin olla hea laps. Olin ka väga palju õues. Liikumist oli palju, kuigi teadlikult sellele üldse tähelepanu ei pööratud ja sportimisharjumust meie kodus polnud.”

Praegugi suhtub Liina iga­sugustesse tervisenõuannetesse ja muutuvatesse põhimõtetesse üsna ettevaatlikult. “Mäletad, veel mõned aastad tagasi rääkisid kõik, kuidas rasv on tohutu kurjategija, ning suur hulk auru kulutati sellele, et igalt poolt rasv välja võtta. Läks mööda aeg ja selgus, et rasvavaba on kahjulikum kui rasv ise. Nüüd on uus patuoinas suhkur. Hiljuti veel soovitati suhkru­asendajaid, nüüd on selgunud, et need on hoopis kahjulikumad kui suhkrusöömine.
Ei imestaks üldse, kui paari­kümne aasta pärast öeldaks nagu ühest suust, et nisusai ongi igavese elu ja tervise saladus,” muigab ta. Liina ise proovib toituda kahe väga lihtsa nõuande järgi. Esiteks: ära söö kunagi toitu, mida su vanaema ära ei tunneks! “Teine nõuanne on see, et söö lihtsalt vähem! Elementaarne, eks!”

Ei suhkrule, nisujahule ja piimale

Liina on varem küll oma kaalu pärast põdenud ja ka igasuguseid imelikke dieete katsetanud. “Ma olen alati olnud veidi suurem kui parasjagu moes. Küll mulle meeldiks rääkida, et kaalu pärast põdemine on täitsa võõras teema, aga see ei ole nii,” ütleb ta ja meenutab kõige totakamat dieeti, mille ta kunagi noorena ette võttis. Kaks nädalat järjest pidi sööma ühel päeval ühe greipfruudi ja teisel päeval ühe muna. Kõik. “Ega ma mäleta küll, mitu päeva niimoodi vastu pidasin.”