Soomes elav meditsiiniõde Laura Aidi teab, milline on elu hiiglasuurena. Nii suurena, et häbened kodust välja minna ja kardad, et sinu last hakatakse ema pärast narrima. “Kaal lihtsalt jäi kuidagi mulle külge, kuigi meie peres ei ole tegelikult kellelgi peale minu ülekaaluga probleeme,” räägib ta. “Pikka aega kaalusin umbes 100 kilo. Pärast lapse sündi tuli väga palju juurde ja ma jõudsin välja 184 kiloni. Kusjuures kaal kasvas väga kiiresti, poole aastaga lisandus ligi 50 kilo. Mees oli Soomes tööl, mina üksi lapsega kodus. Sõin purgisuppe ja jõin kokakoolat, seda läks kaks-kolm, kui mitte neli liitrit päevas. Võileibu sõin ka väga palju, võisin olla terve päeva söömata ja siis teha viis-kuus võileiba.”

Umbes 5 aastat elas Laura Aidi sellise kaalunumbriga, käis samal ajal tööl ja õppis Soomes meditsiiniõeks. “Muidugi oli mul raske liikuda ja kõik väsitas. Aga meditsiini­kooli minnes lootsin, et ehk kaal hakkab ise alanema, kui valin töö, kus on nii palju liikumist ja sebimist. Seda ei juhtunud, kaal ei sulanud.”

Ebaõnnestunud katsed

Mõistagi proovis Laura Aidi igasuguseid dieete, et kaalu alla saada. Saigi, kuid tulemused polnud püsivad. Näiteks tellis ta endale dr Levini veregrupidieedi, millega kaal vähenes korralikult. Paraku muutusid verenäitajad nii kehvaks, et arst soovitas selle dieedi lõpetada. Kaotatud kilod tulid kõik tagasi.

Laura Aidi on mõelnud ka maovähendusoperatsioonile ja proovinud mitmeid toitumiskavasid. “Nendes kavades oli ette nähtud väga peenete toiduainete söömine. Aga mina elasin tollal Tõrva linnas ja meie poes polnudki selliseid delikatesse saada,” märgib ta.