Joogale on raske ühest definitsiooni leida, sest mitmepalgelisena on see igaühe jaoks erineva tähendusega. Originaalis on jooga India filosoofia haru, mis sanskriti keelest tuletatuna tähendab ühendumist, ühendamist ja mina seost universaalse teadvusega.
Jooga põhimõtetest lähtuvat eluviisi praktiseeriva õpetaja Terje Hakman-Salokorpi sõnul erineb jooga olemus selle sünni­maal Indias ja lääne ühiskonnas.

Algupäraselt käsitletakse joogat keha, meele ja vaimu (hinge) liiduna. Indias on jooga sügavam ja tihedalt ajurveedaga seotud. Joogaharjutused ehk asanad on taastavad ja tervist toetavad. “Seal tehakse iga harjutust millegi jaoks, samas lääne inimesele võib jooga olla venitus- ja hingamisharjutus, füüsiline treening või vaimne teekond. Tihtipeale soovime, et jooga oleks midagi suuremat ja annaks kõik vastused, kuid alati me neid sealt ei leia. Isegi ashtanga-jooga guru K. Pattabhi Jois on öelnud, et tema ei tea, mis valgustumine on, kuna pole seda kogenud.”

Terje selgitab, et jooga teekonnal on filosoofia järgi kaheksa haru, mis on ühtlasi põhilised eluväärtused. Kokkuvõtlikult tuleks elada teadlikku ja vägivallatut elu, teha füüsilisi ja hingamisharjutusi ning mediteerida, kuni jõuad valgustumiseni.

Otsi sobiv õpetaja

Jooga üleilmne laialdane levik on suuresti tingitud sellest, et oleme moodsas ühiskonnas iseenda ära kaotanud. “Pärismaalased elavad igapäevaselt joogalikult, ei otsi elu mõtet. Orav-rattas-inimesel kaob aga kontakt iseendaga ja just seda joogast otsitaksegi,” ütleb Terje.