Nüüdseks on selge, et nahk ei koosne mitte üksnes epidermisest (marrasknahk), dermisest (pärisnahk), rasunäärmetest, veresoontest ja keratiini sisaldavatest rakkudest ehk keratinotsüütidest, vaid et naharakkude vahel elutsevad veel eri liiki mikroobid. Neid on vähemalt kümme ühe raku kohta, need on olulised igas nahakihis, mitte ainult naha­pinnal. See võimas “armee” avaldab meie tervisele suuremat mõju, kui arvatagi oskame. Mikroobid, mis moodustavad oma ökosüsteemi ka nahapinnal, on naha parimaks talitluseks ülimalt olulised. Probiootikumid ehk head mikroobid võivad luua harmoonilise koosluse, mis on piisavalt tugev, et panna vastu patogeenide rünnakule ning aeglustada naha vananemisprotsessi.

Naha abilised

“Probiootiline nahahooldus on lähenemine, kus naha seisukorda parandatakse toodetega, kuhu on lisatud kas elus probiootikume, muus vormis probiootikume (näiteks probiootilist ekstrakti lüsaati) või nende vedelikku,” räägib Natcos Nordicu müügi- ja turundusjuht Reelika Kalmet. “Kuna inimene koosneb umbes 54% ulatuses mikroobidest ning 46% ulatuses oma DNAst, mängivad mikroobid meie nahal väga olulist rolli.” Ta lisab, et kasulike bakterite abil saab vähendada nahapõletikke, tugevdada immunoloogilist vastupanu väliskeskkonnast tulenevatele ärritustele, parandada naha kaitsebarjääri, aidata nahal püsida kauem nooruslikuna jne. Seetõttu on oluline hoida naha enda mikrobioomi ehk mikrofloorat – teisisõnu meie keha asustavate mikroobide kooslust sellisena, et ülekaalus oleksid nahale kasulikud bakterid.

“Toiduainetööstuses on probiootikumi hõlbus defineerida – see on elus mikroob, millel on tervist parandavad omadused,” räägib keemik ja probiootilise kosmeetika­sarja Esse looja Trevor Steyn. “Toiduainetööstuses mõõdetakse elus mikroobide sisaldust milliliitri kohta.” Paraku on elus probiootikumide kreemidesse-seerumitesse saamine märksa keerulisem, sest enamik tooteid sisaldab säilitus­aineid, mis mikroobe tapavad.