6aasta vanusena esmakordselt isale Tarmo Urbile Ameerikasse külla minnes armus Johann sealsesse loodusesse, soojusesse, avatud inimestesse ja elamustesse. Selle reisi ajal märkasid isa sõbrad, et noormees näeb välja väga modellilik, ning soovitasid tal proovida modellitööd. “Naersin selle peale. Olin ju nooruses kohmetu ja imelik teismeline, kõik kehaosad kasvasid hästi kiiresti pikaks,” ütleb Johann.

Mõte modellindusest jäi aga pähe keerlema ning elu läks nii, et selle juurde jõudis ta üsna peatselt. Oma esimeste töödega Soome agentuuris teenis Johann piisavalt raha, et tagasi USAsse minna. Seal tutvus ta juba õigete inimestega ja tema modellikarjäär sai väga kiiresti hoo sisse. “Mul läks aega, kuni harjusin mõttega, et mulle tõesti tahetakse modelliks olemise eest maksta. See töö on avanud palju uksi, avardanud meelt, olen saanud palju reisida ning kohanud toredaid inimesi.”

Mõned aastad hiljem New Yorgis elades tutvus Johann mehega, kes nägi temas potentsiaalset näitlejat. Johann sai stipendiumi näitekooli Lee Strasberg Theatre and Film Institute.