Nii kaua kui Katariina end mäletab, on menstruatsiooni ajal olnud tema kaaslaseks tugevad kõhuvalud. “Mul pole olnud probleeme ebaregulaarse tsükliga, kuid alati olid päevade ajal suured valud. Olin sellega lausa harjunud ja arvasin, et kõik naised söövad sel ajal valuvaigisteid nagu mina,” räägib Katariina.

Tugevad kõhuvalud päevade ajal ongi üks endometrioosi sümptomeid. See on haigus, mille korral emaka limaskesta rakud ei kasva mitte emaka sees, vaid väljaspool, seda ümbritsevatel organitel. Vales kohas kasvavaid rakukogumeid nimetatakse endometrioosikolleteks ning need produtseerivad aineid, mis viivad paigast keha loomuliku hormonaalsüsteemi. Valud on kõige tuntavamad tunnused, kuid hoopis hullem on see, et haiguse tagajärjel võib naine jääda viljatuks – sassis hormoonide tõttu ta ei rasestu või ei jää tekkinud rasedused n-ö pidama.

Miks tita juba ei tule?

Kümme aastat tagasi pidasid Katariina ja tema kaasa Aleks pulmad ning otsustasid, et tita võiks tulla võimalikult kiiresti. Kui aasta hiljem ikka veel titeuudiseid ei olnud, seadis Katariina esimest korda sammud arsti juurde. Tehti vereproove ja põletikuanalüüse ning soovitati oodata – küll laps tuleb, kui õige aeg käes on. Kõik tundus Katariina tervisega korras olevat. Ka Aleks uuriti läbi ja mees tunnistati igati terveks.

“Ma ei suutnud rahulikult oodata, sest ilmselgelt milleski probleem ju oli ning rasedaks ma ei jäänud. Seadsin sammud kliinikusse, mis oli spetsialiseerunud viljatusravile. Seal kuulsin esimest korda haigusest endometrioos, sest mingid analüüsid viitasid sellele. Mulle tehti laparoskoopia (endoskoopiline operatsioonimeetod, mille puhul kõhukatteid ei avata lõikega, vaid viiakse läbi väikeste avauste kõhuõõnde spetsiaalsed instrumendid – toim) ja eemaldati mõned endometrioosikolded. Arst ütles, et nüüd võiks küll titetegu õnnestuda,” räägib Katariina. Kaks korda prooviti kehavälist viljastamist, kuid mõlemad korrad ebaõnnestusid.