Mida võiks iga inimene geenidest teada?

Inimesi huvitab kõige enam, millal ja millisesse haigusse nad jääda võivad ning kas neil on mõni geneetiliselt päritav anne. Tegelikult aga annavad geenid hoopis laiemat informatsiooni, millest suur osa on veel täiesti läbi uurimata.

Teadlased on DNA primaar­struktuuri määramisega tegelenud juba ammu, kuid alles viimasel ajal on see muutunud reaalselt meditsiini osaks. Ehkki terviseteemat seostatakse geenidega kõige tüüpilisemalt, määravad geenid palju enamat kui haigusriskid. Näiteks õppimisvõime on mõjutatud geenidest, samuti ööpäevased rütmid – kui keegi on väga hommikuinimene, on see pärit tema vanematelt, mitte aga õpitud omadus. Selle teadmisega saab arvestada elukutsevalikul. Kui ikka kell kuus ärkamine sugugi ei sobi, ei ole mõtet hakata lihalõikajaks, sest varsti on kõik sõrmed läinud. Samamoodi on kaasa sündinud vasakukäelisus. Jah, on võimalik õpetada vasakukäeline kirjutama parema käega, aga kas seda on vaja?

Nii kaua kui lapsed elavad vanematekodus, ei avaldu kõik nende tõelised psühholoogilised ja sotsiaalsed omadused. See juhtub alles siis, kui nad kodust lahkuvad ja saavad oma otsustes vanematest vabaks. Paljud lähevad ju isegi õppima eriala, mida kodus kästi, kuid näha on, et nad kas tegelevad õnnetult vale erialaga või jõuavad lõpuks ikkagi selle juurde, mida päriselt soovivad. Geenid mängivad siin suurt rolli.

On võrreldud Vene ajal koolis käinud inimesi ja praegusi õppijaid ning välja on tulnud, et nüüd on geneetiline komponent palju tähtsam. Vene ajal ei pääsenud ülikooli need, kes olid kõige paremad, väga olulist rolli mängisid hoopis muud tunnused.